Pierre Bourdieu

sociologue énervant

 Suri prantsuse mõtleja Bourdieu.

Eesti Päevaleht, (Estonie), Kultuur, 28. jaanuar 2002.

äinud nädalal suri Pariisis kuulus Prantsuse filosoof ja sotsioloog Pierre Bourdieu, kes eesti lugejatele oli tuttav eelkõige meediakriitilise teose «Televisioonist» autorina.

71-aastaselt lahkunud teadlane võitles kaua vähktõvega, veel viimastel elunädalatel töötas ta pingsalt oma uute kirjutiste kallal, kirjutab Postimees.

Pierre Bourdieu sündis 1930. aastal Püreneede jalamil vaeses maaharija perekonnas. Pärast filosoofiahariduse omandamist töötas ta Prantsusmaal ja Alzheerias. Tema päritolu ning esimeste tööaastate jooksul kogetu suunas teda üha vasakpoolsema maailmavaate poole.

Bourdieu tee Prantsusmaa akadeemiliste ringkondade tippu oli keeruline, esimest korda pälvis ta laiemat tähelepanu 1964. aastal teosega «Les Héritiers» («Pärijad»), kus ta käsitles Prantsusmaa kõrghariduse reformimise vajalikkust.

1975 asutas ta ajakirja «Actes de la recherche en sciences sociales», kogudes enda ümber hulga mõttekaaslasi. Viimaste arvates võis Bourdieu sotsiaalset maailmakäsitlust vaadelda kui «sümboolset revolutsiooni», kui uut nägemust maailma sotsiaalsest dimensioonist.

1981 sai Bourdieu’st Prantsusmaa kõige prestiiþsema, akadeemikuid ühendava Collége de France’i sotsioloogiaprofessor. 1996 asutas Bourdieu assotsiatsiooni «Liber/Raisons d’agir» ja samanimelise kirjastuse, viimane on kuulsaks saanud neoliberalismi-vastaste raamatute väljaandjana.

Just sellest ajast pärineb Bourdieu laiem populaarsus, avalikkus õppis teda tundma kui laia haardega sotsioloogi ja globaliseerumise veendunud vastast. Bourdieu neoliberalismi ja massimeedia kriitika hoidis teda pidevate mõtterünnakute keskpunktis. 1997 ärgitas tema pisike punane raamat, mis rääkis televisioonist, avalikkust mõtlema selle meediavormi telgitaguste ja mõjuhoobade tegeliku mõju üle ühiskonnas.
   

   
maison   société   textes   images   musiques